Chibvumirano ichi, chakasainwa neMutungamiriri weISC Peter Gluckman naAssistant Director General veUNESCO, avo vari pakati peAbou Amani, vanovakira panhoroondo refu yekushandira pamwe kunobudirira uye vanounza masangano maviri mukubatana kwakasimba pakati pezvinhu zvakakosha zvakafanana, kubva pakudzivirira rusununguko rwemasayendisiti rwekushanda zvakachengeteka kusvika pakuvhara mikaha yenguva refu mukuwana nekutora chikamu mune zvesainzi.
Kubatana kwepamutemo kunoita kuti ISC neUNESCO vazvipire kushanda pamwe chete kuzadzisa zvinangwa izvi:
Sainzi isimba guru rerugare, budiriro inoenderera mberi uye kugara zvakanaka kwevanhu, asi mabhenefiti ayo anogona kuwanikwa zvizere chete kana ruzivo rwukagovaniswa pachena, masayendisiti anogona kushanda akasununguka uye zvakachengeteka, uye mikana yekutora chikamu mune sainzi inowanikwa kune wese munhu. Nekubatanidza simba redu rinopindirana, ISC neUNESCO vari kusimbisa kuzvipira kwavo kune sainzi sechinhu chakanaka pasi rose uye kusimudzira mutemo wakavakirwa pauchapupu hwematambudziko makuru pasi rose. Tinotarisira kushanda pamwe chete neUNESCO pazviito zvichasimbisa masisitimu esainzi, kutsigira kodzero yesainzi uye kuona kuti kushandira pamwe kwesainzi kunoramba kuchishandira vanhu nepasi rose.
Chibvumirano ichi chinopawo nzira yekuti masangano ese ari maviri aise sainzi sehwaro hwerunyararo nekushandira pamwe kwenyika dzese, kusanganisira kuramba vachibatanidzwa mune World Science Forum uye misangano yakafanana.
Mapato ese ari maviri akasimbisawo kukosha kwekushandira pamwe kwavo kwenguva refu mukutsigira zvirongwa zvekutsvagisa zvepasi rose, kusanganisira Global Ocean Observing System (inotsigirwa pamwe chete ne Intergovernmental Oceanographic Commission, ivo Sangano reMamiriro ekunze repasi rose, ari Chirongwa cheUN Environment) uye Chirongwa Chekutsvagisa Kwemamiriro Ekunze Pasirose, zvose izvi zvinoenderana nekushandira pamwe kwakasimba, kwakabatana nemiganhu yakafanana neyakagadzirirwa chibvumirano ichi kutsigira.
Inotsigirawo Makore gumi epasi rose eSainzi kune Sustainable Development, pamwe chete nemakumi emakore epasi rose akatarisana ne gungwa uye cryosphere, masisitimu maviri ane mugumo wakabatana zvakanyanya nekugadzikana kwakakura kwepasi.
ISC ine chinzvimbo chepamutemo chekudyidzana neUNESCO. Vaviri ava masangano akatangira yeISC - International Council for Science (ICSU) uye International Social Science Council (ISSC), iyo yakabatana kuti iumbe ISC muna 2018 - yaive nehukama hwepamutemo hwenguva refu uye hunoramba huripo neUNESCO, kubvira 1946 na1952 zvichiteerana. ISSC yakavambwa muna Gumiguru 1952 pasi peUNESCO zvichitevera chisarudzo chakagamuchirwa paMusangano Mukuru weUNESCO wechitanhatu muna 1951.
Uyezve, masangano maviri aya anoshandawo semunyori wezvemitemo pamwe chete Boka reShamwari paSainzi Yekuita, iyo inoshanda senzvimbo isina kurongeka yekukurukurirana nekuchinjana humbowo kwevasayendisiti, vamiriri vehurumende nevanoita mitemo.
Muna 2020, ISC yakasaina chibvumirano che Memorandum of Understanding neIntergovernmental Oceanographic Commission (IOC) yeUNESCO nechinangwa che Makumi gumi eUnited States eSainzi yeOcean for Sustainable Development (2021-2030).
Masangano maviri aya akabatsirana kugadzira Zuva reSainzi reNyika reRunyararo neBudiriro uye kuramba tichiunganidza pamwe chete gore rega rega World Science Forum nevamwe vadyidzani.